Mul ilmselt on alanud mingil kujul kultuurišokk, samas midagi erilist pole, lihtsalt on tekkinud küsimus miks ma siin olen ja kes ma olen. Ühesõnaga pidasin sisemise minaga väikest võitlust, aga tuju onn ikka hea ja olen rahul oma valikuga :)
23.01 alustasime siis reisiga Prantsusmaa poole. Äratus oli enne kella 4, et siis umbes 4 ajal väljasõita. Teekond oli 17 tunnine ning enamus sellest magasin. Reis kulges läbi Sloveenia ja Itaalia. Itaalias käisime ka läbi Torino, sest kiirteelt pöörati liiga vara maha ning linnas oli üsna keeruline leida teed tagasi kiirteele. Kui see õnnestus, siis valiti Prantsusmaale suundumiseks tee mäkke. Võite ettekujutada kui käänuline see oli ning ülesse jõudes oli tee suletud niisiis tuli tagasi alla tulla sama teed mööda umbes 30 minutit. Ja mäkke jõudes jõudsime ka Prantsusmaale, aga siis saimegi olla seal umbes 10, enne kui umbes tunnist sõitu uuesti Prantsusmaale jõudsime.
Pühapäeval läksime välja juba umbes 10-ajal, et veeta suusarajal maksimum aega. Esimesele päevale kohaselt tegin ka kukerpalle suuskadega ja libisesin mäest alla. Aga eks tasapisi tehti selgeks kuidas püsida püsti, aga muidugi see ei õnnestunud. Õhtuks olid põlved jube valusad. Ning lõpuks tagasi Ungarisse jõudes oli jalgadel 3 sinikat :)
Edasised päevad möödusid paremini mäest alla jõudes, esimestel päevadel enamasti kasutasin rohelist rada, põhiliselt mäetu rada ning kergemaid siniseid radu. Igalpäeval võimalikult erinevatel radadel. Aga kõik sinised, ehk siis kerged.
Reedel, viimasel suusatamise päeval, sistsin siis enamus aega mööda punast rada, ehk siis rasket rada mööda. Mustale rajale ei soovinud minna. Ka punane rada oli ebameeldiv, sest üsna soe ilm oli ja kõik sulas ja oli jäine. Päris libe oli järskudest mäegedest alla tulla, niisiis vahel andsin alla ja suundusin sinisele kõrvalisele rajale.
Tagasi teeks kulus umbes 14 tundi, ning sellest magasin maha umbes 3. Sloveenia kiirteel pidime avarii tõttu, kus osales 70 autot ja surma sai 4 inimest ja õnneks jõudsime sinna mõni minut hiljem, ümber keerama ja ringi tegema. Tagasi jõudes oli meile valmistatud puuvilja supp ja pannkoogid, et saaksime jälle korralikku ungari toitu nautida :)
Ülemisel pildil jõudes ja alumisel enne lahkumist. Näha kuidas on lumi sulanud
Lõunatasime 2100m kõrgusel
käisime 2800m kõrgusel, hetkel kõrgeim punkt seal suusarajal
olime pilvedest kõrgemal
Viimased 2 nädalat on olenevalt paigast tähistatud karnevali. Käisin ka siis ühe Farsang-il, mis toimus 5.02, reedel. Üritus on väga tähtis lastele. Igal aastal uued ja huvitavad kostüümid. Üritusel toimuvad erinevad võistlused, näiteks parima kostüümi valmine, kartuli tants (st. et peab kartulit hoidma oma paarilisega otsmike vahel ja tantsima samal ajal) ja farsangi maiustuse, milleks on moosipall võis siis moosisõõrik, võidu söömine. Taustaks mängiti ungari rahvamuusikat. Pidu kestis lastele umbes 2 tundi ning hiljem oli siis täiskasvanute pidu, ka neil toimus väiksemate osalejate käe all parima kostüümi valmine. Kuna see oli rahatantsu grupi pidu siis tantsiti veidike rahvatantsu ja hiljem põhiliselt laudi, kuna ungari rahvatantsijad esinedes ka laulavad tihtipeale.
pilt lastepeost
1.02 ja 2.02 oli koolis "suusavaheaeg". St et õppetööd ei toimunud. Kui olen õigesti aru saanud, siis neil on siin õppeaasta jooksul ettenähtud 5 tööpäeva, kus õppetööd ei toimu ja õpetajad täidavad siis aruandeid jms.
Kuna mina polnud sellest teadlik, enne kooli jõudmist, siis ei osanud ka plaane nendeks päevadeks teha ja seetõttu istusingi esimese päeva lihtsalt maha, aga teisipäevaks tegin plaane ja saime Dóraga kokku ja käisime McDonaldsis ja jalutasime linnas ringi kuni mina suundusin tantsutrenni.
5.02, reedel olid koolis Türgi õpetajad. Ilmselgelt see miskit erilist polnud, aga kuna 3 minu klassikaaslast olid "saatjad" ehk kellelt võis kõike küsida, siis pakuti ka mulle, et võin nendega koos koolis ringi käia. Selgus, et klassikaaslased ei saanudki abiks olla, kuna türklased väga ei vallanud inglise keelt, kuid sellegi poolest oli päev teistsugune.
Viimasel ajal on hakkanud juhtuma, et magan ühistranspordiga sõites peatusi maha, sest loen raamatuid. Esimene kord oli kui läksin ungari rahvatantsu ja kuulsin õige peatust, aga siis oli juba liiga hilja, sest kui jõudsin ukseni, siis need juba suleti. Järgmisest peatusest 3 minutiline jalutuskäik teha polnud halb ja aega ka oli.
Teine kord oli sel teisipäeval 16.02, kui sain aru 4 peatust hiljem, et olen liiga kaugele sõitnud. Ning kuna ma polnud selle bussiga oma peatusest kaugemale sõitnud, siis polnud mul õrna aimugi kus ma olin. Õnneks polnud veel päris hilja ja ületee bussid käisid veel tihedamini kui 20 minutit.
Et sõbrapäev ikka sõbraga veeta, siis kohtusime 13.02 Sonjaga, et suunduda shopingu retkele. Tegelikult algselt plaanisime metrooga igas peatuses välja minna, aga kuna sajune ilm oli, siis arvasime, et pole selleks päevaks parim idee. Niisiis suundusime esmalt IKEAsse, sest Sonjale oli uude majja vaja karpe, et asjad ära mahutada. Seejärel suundusime Westendisse ja ostsin omale kingad, sõime lõunat ja otsisime Sonjale kotti. Ühe asemel leidis ta endale 2. Pärast suundusime tema poole Pilisvörösvár-i. Sõime korraliku õhtusöögi ja küpsetasime brownit. Pühapäeval jalutasime asulas koertega ja hiljem suundusin rongiga tagasi Budapesti. Niisiis veetsin sõbrapäeva sõbraga :)
Leidsime IKEAst ja ei tea mis need on
(ilmselt mingid käepidemed)
Jalutasime asulas...
...ja vaatasime mägesi
20.02 saime kokku Dóraga, jalutasime Doonau ääres, parlamendi juures, mingis pargis ja veel mujal.
muretsesin endale ka Budapesti kaardi, kuhu märgime Barbiga kus olen käinud ja kuhu tuleks veel minna ja mida veel näha.
Viimaks valmis ka postitus. Proovin olla edaspidi tublim :P
Olge terved! Peres olen mina, väikseim poiss ja pereisa ainukesed, kes pole veel haiged olnud!
Edu! Nautige elu!
Binoom kell, sest miks mitte
Veronika